Seekordses osas vaatame otsa sellisele imeloomale nagu kvantarvutid. Me kõik tunneme tavalisi arvuteid. Kasutame neid iga päev ja elu ilma nendeta hästi ette ei kujuta. Samas kui hakkame rääkima kvantarvutitest, siis teame vaid, et see on mingi futuristlik tehnoloogia kvantmehaanikast ja võib-olla saab kunagi krüptograafiat murda. Mis ta aga tegelikult on ja mille jaoks kasutada. Sellest seekordses osas, kus on külas ka eesti üks väheseid kvantarvuti eksperte Roland Matt.

Seekordses episoodis arutame meditsiini tulevikku. Kuidas ravimite väljatöötamine on käinud, mil moel me teame miks teatud ravimid töötavad ja teised mitte ning kui isiku põhiseks on võimalik ravimisega minna. Saates külas Tanel Mahlakõiv (Icosagen).

Seekordses osas arutame targast tarbimise juhtimisest. Seda nii kodu kui tööstuse kontekstis ning miks see üldse on oluline nii üksiktarbijate kui ka võrgu stabiilsuse kontekstis. Saates külas Konrad Hanschmidt (GridIO).

Suured mehitamata luurelennukid olid kasutusel juba ammu. Populaarkultuuri tulid droonid väikeste kaameraga seadmetena, millega oli põnev lähipiirkonnas ringi lennata ja ilusaid pilte teha. Täna on aga Ukraina-Vene sõjas droonid asendamatuteks abimeesteks luure ja jälgimise ning kaugseire jaoks. Samuti ka ründevahenditena. Arutame kuidas droonid sinna jõudsid ja kuidas neid täna kasutatakse.

Seekordses osas keskendume isesõitvatele sõidukitele. Räägime kaugel tänapäeval see tehnoloogia tegelikkuses on ning kui reaalne on, et me peagi ilma juhita taksodega ringi sõita saaks. Saates külas Anti Veeranna (Starship technologies) ning Taavi Rõivas ja Johannes Mossov (Auve Tech) ning räägime ka Eestist kui innovaator riigist selles vallas.

Seekordses osas reflekteerime hiljutise SpaceX imetabase ülisuure raketi kinnipüüdmise taustal, et kuhu me oleme liikunud inimkonnana oma kosmose ambitsioonidega ning millal me võiksime loota regulaarselt kosmose külastamisele ka tava inimeste poolt. Saates külas Raivo Hein ning Rauno Gordon.

Selles episoodis vaatleme perioodilisuse tabeli esimest elementi: vesinikku. See pisike element on meil paljudes valdkondades lubatud olema põhiline päästja ja probleemide lahendaja teel kliimaneutraalsuse suunas. Arutamegi selle üle, et kas ja mil moel see tegelikult on võimalik ja kus vesinikku kasutada ning tooda. Saates külas Rainer Küngas ja Priit Ilomets.

Seekordses osas on külas Andi Hektor ettevõttest GScan ning arutame mis asi on müüontomograafia ning kuidas seda juba täna rakendada saab. Arutame üldist objektide läbivalgustamist ning erinevate kiirgusallikate kasutust ning konkreetsemalt mida saab teha müüontomograafiaga mida ei saa teha teiste meetoditega.